Väike Isabella ja Mõmm magavad ja mis nad kõik unes näevad

Mõmm istus teki all ja kuulatas. Ta kuulatas kas kuskilt kostub äkki väikeste jalakeste padinat. Või suuremate jalakeste padinat. Või äkki on kuskil kuulda kuklite küpsemise mõnusat häält. Või äkki segab ema köögis lusikaga moosi. Kahjuks ei kuulnud Mõmm eriti midagi. Ja ega ta tegelikult ka ei näinud eriti midagi, sest ta oli üleni teki all. Ja magas. Vist. Mõmmi puhul ei võinud iial teada.


Väike Isabella oli ka teki all ja magas. Tema magas kohe kindlasti. Sest kui väike Isabella magas, siis oli ka kindel, et ta ikka magab. Vähemalt väikese Isabella arust. Vahel kõlas ainult vaikne nuhin ja aeg-ajalt lasi väike Isabella kuuldavale häälitsuse, mis kõlas umbes nagu „Kaaaarfüssssssss”. Mõmmile tegi see kangesti nalja.


Väike Isabella nägi unes, et ta sööb moosi. Väga magusat ja head moosi. Murakatega. See oli nii hea moos, et väike Isabella tahtis seda süüa veel ja veel. Ja siis veel natuke ja siis veel õige natuke ja siis veel veidi. Moos maitses väga magus. Nüüd kuulis ka Mõmm, et keegi sööb vist ikka moosi. Ja seda ju päris lähedal. Aga Mõmm oli viisakas ja ei tahtnud üldse olla pealetükkiv ning ei roninudki kohe moosipurki. Ta ootas.


Varsti väsis Väike Isabella moosi söömisest ära ja hakkas muid unenägusid nägema. Lilledest ja aiast ja emmest ja moosist ja issist ikka ka. Nüüd oli moosipurk täitsa vaba! Kohe lupsas Mõmm sinna mõnusasti sisse ja hakkas kõvasti moosi vitsutama. Algul natuke vaiksemalt aga siis jälle hoopis rohkem.


Väike Isabella tuli korraks moosipurgi-unenäo juurde tagasi ja vaatas, et Mõmm on moosipurgis. „Oi-oi” ütles väike Isabella ja tõmbas Mõmmi purgist välja. „No vaata ennast nüüd” ütles ta Mõmmile. Sest Mõmm oli ju jälle moosine. Aga siis tuli väikesele Isabellale meelde, et on hommik, ja ta ärkas üles. Peagi ilmus ka Mõmm teki alla ja väike Isabella haaras ta tugevasti kaissu. Algas uus päev.